VURR-VURR VURRKANN Ovaalsaal
Autor ja lavastaja HELLE LAAS
Kunstnik LUULE KANGUR
Mängivad KAISA SELDE ja KARL SAKRITS
TERE TULEMAST! SEE ON SINU ESIMENE ETENDUS, KUS KÕIK TEGELASED ON PÄRIT SINU MAAILMAST – LUTID, KÕRISTID, MÄHKMED JA MÄNGUASJAD. TULE VAATA, KUIDAS KÕIK NEED ESEMED ELAMA HAKKAVAD!
Esietendus 1. aprillil 2010 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri vahesaalis.
Sihtgrupp: 1-3aastased lapsed.
Kui ma nüüd uuesti üle lugesin pärast seda, kui me J-iga täna teatrist tulime, siis kõik on ikka sama moodi ja kõik kehtib. Ma ei saagi aru, milles asi oli, aga paar korda oli kange tahtmine nutma hakata. Lavastus ei ole üldse kurb. Hoopis naljakas ja nunnu on. Algul on emme ja issi ja siis tuleb beebi. Kõik hakkab vurrina tema ümber keerlema. Kogu aeg on tal midagi puudu või üle ja harva on rahu. Nagu ikka nende pisikestega on.
J istus vagusi mu süles ja naeris ainult üks kord, siis kui marakas ja piiksuhaamer omavahel "tülitsesid". Paljud lapsed naersid rohkem. Vähemasti esimesed 20 minutit olid kõik lummatud ja üsna vagusi. Viimased 6-7 minutit hakkas saal tasapisi üha rahutumaks muutuma. Eks see ole erinev iga kord. Pool tundi on paras aeg ja pärast etendust on hea rahulikult teatris natuke ringi vaadata, sest kõik suuremate vaatajate lavastused alles kestavad ja pole mingit tunglemist.
Ahjaa, pärast ma sain aru, miks mul silm märjaks kiskus ja heldimus tundsin. Eks see vist oli suur headus ja tavalise elu imelisus, mida sellest lavastusest õhkus. Samas mõtetes tagumas kurjuse paine, mida Venemaa toodab. Kontrast on nii suur, et võtab hinge kinni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar