Esimest korda proovis 20. detsembri paiku. Olin juba varemgi õuna talle mekkida andnud. Paistis, et talle meeldis või vähemasti oli huvitav.
Paar päeva enne 6-kuiseks saamist liha. Aeg-ajalt tekkis hirm, miks ta nii palju sööb ja et kas me ei lähe liiga kiiresti edasi. See kadus, kui me saime covidi endale külge. F-i isu vähenes märgatavalt. Nüüd on siiski jälle pisut paremaks läinud. Tal on tekkinud komm suu kõvasti kinni pigistada, täitsa kriipsuks ja ei võta midagi. Nüüd on jälle hirm, et miks ta nii vähe sööb.
See ongi keeruline. Olgu siis ta pealegi neljas laps ja kogemust peaks olema juba palju. Kõige rohkem, minu arvates, aitab see, kui asjaoludele mitteliiga palju tähtsust omistada ja võtta kõike kuidagi puhta lehena.
Lihtsalt nii on, nagu on.
