Et mul oleks meeles järgmisel aastal.
Et kui peaks tahtmine aeda teadlikult kujundada ja tahaks mäletada, kus miskit kasvab.
Ja mõned muud pildid.
Lillemuru. See pidi oma täisilu saavutama jaanipäevaks, kui uskuda pakipealset kirja - kaks kuud pärast külvi. Ma külvasin 20. aprilli paiku. Jaanipäeval veel mõtlesin: "Siit ei tule muud, kui üks naadiväli." Põhiliselt oli märgata ainult naati ja veel kord naati. Täna 13. juunil on selline. Imeline! täpselt selline pilt nagu paki peal lubatud.
Kasvuhoone esine peenar.
Aastaid oli see üks umbe kasvanud ala.
Eelkõige võimutses seal pune, millest läbi häda pressisid ennast välja tulbid nagu näha 2022. aasta kevadel tehtud pildil.
Sel kevadel võtsin kätte ja juurisin pune välja, ostsin kaks püvilille, tekitasin teeraja.
Sai kena minu arvates.
 |
Samad tulbid koos püvililledega. 4.05.2025
|
 |
14.06.2025
|
 |
| 13.07.2025 |
Tüügas 13. juuli pildil on martagoni liilia, mille me eelmisel suvel kuskilt kraavipervelt välja kaevasime ja oma aeda tõime. Neid oli kaks ja nad õitsesid peaaegu niisama lopsakalt kui Karinil Võrus. Sel kevadel ajas meie aias ainult üks end välja ja kasvas täpselt nii pikaks kui pildil näha. Ei mingid õisi. kui ma täna sibula välja võtsin, oli see imelikult hatune. Midagi talle meie juures ei meeldi, kuigi meil on ju nii kultuurne ja tema on pooleldi umbrohi. Või vähemasti selline taim, kes saab ilma hoolduseta edukalt hakkama.
Ehk siis paistab, mis järgmine aasta juhtub.
 |
Võrumõisa martagoni liilia
|
 |
| Metsikud ümberasustatud taimed 30.06.2024 |
Minu lemmikud valged pojengid, mis tavaliselt jaanipäeval õitsevad, avanesid sel aastal alles juuli alguses ja sooritasid vihma ja tuule käes kiirõitsengu. Mina sain näha ainult üht rääbakat õit, mille umbrohu alt üles leidsin. Aga võib-olla ta oli ka ainus sel aastal. Midagi peab nendega ette võtma või muidu nad jätavad meid maha...
Uudiseid kiviktaimlast.
Mitmesugust ja lokkavat umbrohtu, millega na ei ole jõudnud tegeleda.
Laiutav kurereha, mõned sidrunkollased pallikesed-peiulilled, päsmaslilled, edukalt talvitunud viltlehed, begoonia, mägisibulad, roosad nelgid, mis sai kevadel istutatud. Eelmisel aastal toodud tumepunane nelk ei elanud kahjuks talve üle.
Ja liiliad. Üks on istutatud sel kevadel ja peaks olema mustade õitega. Teine on meil juba eelmisest aastast. Pungad on paljulubavad.
 |
Poistele meenus jaanipäeva paiku külvatud kressid ja peiulilled.
|
Tulevane lauguistandus.
Mul on unistus rajada erineva õiepalli suurustega lauguistandus. Võimalik, et see jääbki unistuseks. Tõin Võrust paar aastat tagasi mõned sibulad. Sel kevadel avastasin üllatuslikult kaks keskmise kõrgusega lillat palli. Nad on tagasihoidlikult võrreldes nendega, mis Võrus vohavad, aga ehk arenevad veel. Kõrvale istutasin 4. juunil paar kiratsevat murulauku. 13. juulil tõin nende lähedusse madala hiidlaugu. See oli vaja ümber istutada, kui ta on õitsemise lõpetanud. Kui naat neid enda alla ei mata ja mul on meeles plats umbrohust puhas hoida, siis ehk saab kevadel väikest imet näha.
 |
4. juuni 2025
|
 |
See tüügas on ära õitsenud hiidlauk.
Esiplaanil mõned taimed lillemurust.
Lillemuru kasvas gladioolidele selga.
Ei raatsinud neid minema visata,
paistavad olevat mingid kellukesed, mis pole veel õitsema hakanud.
Las neil olla oma võimalus.
|
|
 |
Laugud Võrumõisas 23.05.2024
|
Lõpetuseks üks paks konn kärbsega. Epp jälgis teda terve päeva. Alles öösel vist oli ära läinud või ära söödud.
