REEDE ÕHTUL ISALE

Tol õhtul oli niiviisi

Ta tuli otse minu poole, näol südamlik naeratus

Ma oli üllatunud, aga naersin vastu

Isa

Siis ma taipasin ehmatusega, et ta ei vaata mind, vaid kedagi minust meeter tagapool. 

Oleks tahtnud oma naeratuse näolt ära kraapida, happega minema uhtuda

Ilma näota laps

Aga oli juba hilja, oli juba naeratatud

Ei ma ei tea, kust mul tuli selline rumal mõte, et mul on õigus südamlikkusele või siis kasvõi viisakusele

Sest isegi, kui ta mulle ei naerata, siis kas ma poleks väärinud põgusat äratundmisvärhatust

Lihtsalt külmast viisakusestki

Kust mulle selline rumal mõte tuli, et mul on selleks õigus

Ei, seda mul pole ja kust see õigus olekski pidanud tulema?

Ainus õigus, pigem ikka kohustus, mis mul saab olla, olla ise südamlik ja viisakas

Muud võimalust pole

Oodata seda kelleltki teiselt - absurd

Selles pole midagi erilist. Seda võiski ju tegelikult arvata, et nii see on

Ainult, et mind pani imestama, kuidas kõik need, kes kogu aeg nähtamatult meie kõrval on, korraga justkui ärkasid ja muutusid ärevaks

Nii need, kes on head ja eriti need, kes halba soovivad

Ma'i näind ega kuulnud neid, sest ma ei ole ju mingi hull

Ometi ma teadsin, et nad seal on ja ootavad minu otsust, valmis üksteisele kõrri kargama

Kui inglitel ja deemonitel ja muudel seletamatutel see peaks olema

Nad ootasid mu otsust

Ma kas vihastan, solvun, langen meeleheitesse või siis olen rahulik ja leplik

Mõtleksin ainult head, rõõmustan, et keegi ometi ju sai selle südamlikkuse ja naeratuse osaliseks

Mida ma valisin?

Mida ma valesti tegema hakkan?

15. juuni 2022

Mulle meeldib elada

Mu peaaegu kolmene läks lasteaeda

Mu abikaasa suvilasse laste maja ehitama

Mu suured lapsed magavad - muidugi kell on ju alles 9.45

Mina ja mu kõige pisim kuulame Nick Cave'i

Pisike. Mis tal muud üle jääb, aga mina juba peaaegu nagu vana, nostalgiat otsiv ja melanhooliasse kalduv

Tuleb küll pisar, mis seal salata, kuigi õigupoolest ma ei tea, miks

Kas sellepärast, et noorus on möödas ja enamus kleite, mis ma selga proovin tunduvad lihtsalt naeruväärsed, sest siit ja sealt pungitab välja mu 44-aastane ihu

Kõik mu üleliigne liha, mida oli vaja laste saamiseks

Pean silmas nende kõige pisimate, sest suurte lastega mul ei juhtunud peaaegu midagi

Olin nii noor

Olin nii kerge

Aga pigem nutan ma pigem selle kuradi Venemaa pärast

Pärast, kui nad kõik meilt on võtnud...

Hirm, mis lakkamatult sees käärib

Ma ei tea, kas see on hullem, kui päriselt midagi kunagi juhtub

See midagi võib-olla on ainult mõni hetk. Inetu surm küll, mida meil tuleb surra, nagu naistel ja lastel ikka sõjas ja ega meestelgi ju parem ole

Siiski ainult hetk ja pealegi pole surm see kõige hullem, mis juhtuda võib

See mõõtmatu hirm ja lootusetus 

Olgu siis pealegi

Mis ma ikka teha saan

Kuigi tahaks palvetada, nii et kohe nagu päriselt oleks palvetatud

Spontaanselt põlvili laskuda ja olla

Olla tühjuses, olla Temas

Ega seda niisama lihtsalt kogeda saa ja üldse milleks? Olen ma mõni müstik, narkomaan või põgeneja?

Küllap piisab korraks veinistki

Ehkki Jumalat ma sealt ei leia

Tema on peidus kuskil hirmu taga

Millal mina sinna jõuan...

Enne jõuan 18. augustil Haapsallu Nick Cave'i kontserdile

Oma suure tütrega

Kui Jumal annab

 

SÜÜDISTUS

Miks poiss ei ole päeval maganud

ja nüüd on täielik närvipundar

loobib asju ja üleüldse

Mitu korda võib teisele inimesele öelda

Miks poiss ei ole päeval maganud

Isegi kui see pole üldse süüdistusena mõeldud

Mulle?

Mitte rohkem kui kaks ja ausalt öeldes ükski on palju

Mul on kerge kompleks, et mis ema ma selline olen, et ei saa isegi oma last päeval magama

Ma ei tea, mis emad 

Saavad peaaegu kolmese magama, kui üheksakuune ei taha sellest undki näha

Mul lõi lõplikult silme eest mustaks, kui tuli jälle see "emase" jutt

Just nagu mina oskaksin halvemini mõõta 88 sentimeetrit kui mõni mees, kes peab selle üle mõõtma

Täpsuse huvide olgu siiski öeldud, et ükski mees pole mulle öelnud: 

Kanaaju

Naise aru

Millegipärast mulle isegi ei meenu rohkem, kuidas saaks sõnadega naisi alavääristada

Mina ise oskan ainult öelda: ah, jälle ma ei tea mitte midagi, sest mis see emane inimene ikka teab või on

Ükski mees pole mulle öelnud:

Juuksed on pikemad kui aru

Aga ma olen kindel, et peaaegu viimane kui üks mees mõtleb nii

Ja minu üks muidugi ka

Olgugi, et ta ei tunnista

Eks ta ikka on süüdi

Kuidas see tuul nii jäine on 

Juba ju ometi on kolmas mai

NII KINNI

Millest see küll tuleb, et olen nii kinni kuidagi

Isegi, kui mulle öeldakse, et nüüd kõik magavad, tee midagi, siis

Ma ei tee, ma ei tee, ma ei tee

Ma ei tee, sest ma kuidagi ei taha

Kuidagi nii üdini kinni võlts ja uudistes, mis on õiged

Nagu see muudaks midagi

Nagu mina saaksin siis muuta midagi, kui ma olen ära lugenud, et ründetegevus jätkub mitmel suunal, 

et Lavrov ütles: Ukraina operatsioon ei ole seotud 9. maiga,

et lisaraha ei tule ja ülikoolid peavad kärpima

mida see annab juurde minu mõttekusele, kui ma neid asju kohe tean

Mitte midagi

Mitte midagi

Mitte midagi

Aga ära võtab väga palju

Lisaks kaotatud ajale ka kogu mu mõistmise, vabaduse, mälu ja tahtmise

Ma ei tea, kellele need nüüd siis saavad

Kõik need  ja see, mida oman või suudan

Oh, Issand

Ja püha Jüri seisab nukralt nurgas

Lohe tapmata ja neitsi söödud