VALGE LIPP

Paavsti pühapäevane "valge lipu" avaldus lõi nii valusalt, et võttis hinge kinni. See teeb väga haiget, et tahaks isegi nutta. Ja ma nutsin ka õhtul Missal. Ma ei tea, mis see nii õudselt mõjus, võib-olla et Missa ja et vene keeles...

Paavsti avaldus tekitas minus jälestust ja lootusetust. Paavsti kaudne käsk alistuda, lasta ennast ja oma peresid vägistada, piinata, tappa ja küüditada, käib mulle selgelt üle jõu ja võib-olla ei saa minust kunagi nii tubli kristlane, et ma seda suudaks.

Ma ju ei tea konteksti, võib-olla tõesti on paavsti sõnu sobivalt kremlimeelselt manipuleeritud ja esitatud, nii et need mõjuvad räigemalt, kui tegelikult on, aga ei ole mingit põhjust naiivselt loota, et üleüldiselt Ida-Euroopa saatus maailma väga huvitab. Isegi, kui nüüd on tulnud ka Kiriku poolset pehmendamist ja puha. Selgitatakse, et me kõik oleme paavstist täiest valesti aru saanud... 

Ja see on ülihea, et selgitavad ja korrigeerivad. Ma olen väga õnnelik selle üle. Muidugi ma tahan uskuda parimat.

Aga ühelt fb lehelt lugesin, et märkimisväärselt suur hulk inimesi peavad paavsti juttu täiesti normaalseks ja arukaks. Ainult, et kui USA, mõned Euroopa riigid ja Kiievi rezhiim ei takistaks rahu saabumist...

Nad on oma riigi vastu, liberaalsuse ehk demokraatia vastu ja õigustavad otseselt või kaudselt, teadlikult või alateadlikult Venemaad. 

Kuidas see on juhtunud?

Ja kas me tõesti olemegi juba kaotanud...

Ma ei ole ka enam eriti meie praeguse peaministri fänn, aga tal on ikkagi väga palju suurepäraseid omadusi. Üks on kindlasti see, et ta vist oskab üsna veenvalt välismaal seletada, mis asi Venemaa õigupoolest on. Sellepärast ongi kahju, et ta otsustas jääda Eestisse tegema iganädalasi küsitava väärtusega nalju, vastama lõputult suhkrumaksu küsimustele. Oleks parem hakanud spitzenkandidatiks, oleks saanud osaleda väitlustes, rääkinud eksistentsiaalselt olulistest asjadest. Nüüd see üksteise peale klähvimine aina jätkub...

Mis teha.

Ja tulles tagasi küsimuse juurde "Kuidas see juhtunud on?", siis mulle tundub, et ma natuke tunnetan, kuidas see juhtunud on. Oma nahk ütleb. 

Mina eelkõige tunnen, et mu elu üks tähtsamaid eesmärke, võimaldada oma lastele parim haridus, mida iganes nad vajavad oma mõtestatud eksistentsiks, on ohus. 

Raha lihtsalt kaob näppude vahelt ära ja investeerimiseks ja säästmiseks ei jää enam midagi. Lisaks terendavad uued maksud, sh sigimismaks automaksu kujul (väikebussi pidamine läheb automaksu mõttes umbes 7 korda kallimaks võrreldes 5-kohalise autoga), mis veelgi rohkem elu kokku hakkavad kägistama... 

Mul endal puudub makromajanduse tunnetus ja ma usun, mida mulle räägitakse. Ja rääkimist kuulan ERR-i kanalitest ehk siis kõige peavoolumast allikas, mis üldse olla saab. Seal enamasti on jäänud kõlama arvamus, et majanduse mõttes saaks asju paremini ajada. Raske on mõista ka juttude ja lubaduste muutlikkust.

Ah, ma ei ole kindel, et selles ebakindluses ja tajumist ohtu olemasolule saab just tingimata meie seda praegust valitsust süüdistada, aga see oleks kindlasti üks väga lihtne viis süüdlase leidmiseks. 

Lõppude lõpuks ma ikkagi arvan, et kõik laabub ja mis vaja teha on, saab tehtud. Me ju kohaneme ja kui ei kohane, siis sureme ära ja seegi pole halb variant.

Eks saame näha. 

Rahu hinges on ju ka üks viis valge lipu kõrgel hoidmiseks. Seda lippu ma lehvitan meeleldi.

TUBLID AMETNIKUD....

1. Küsimus lapse kasvukonto kohta

Tere!

Mõni aasta tagasi lapsele kasvukonto. 

Maksed sinna tegin mina oma kontolt oma nime alt. 

Nüüd on soov kasvukontole kogunenud fondiosakud müüa. Hakkasingi seda tegema, kuid nägin hoiatust, mis ütles, et mul on vaja nende tehingute jaoks kohtu luba. Välja arvatud juhul, kui raha jääb lapse kontole. See jääb, kuid ma tahaksin lapse nimel anda laenu ettevõttele. 

Kas oskate öelda, kas võin seda ilma kohtu loata teha? 

Laps saab peagi 18 ja ta ise on öelnud, et kardab, kui tal kasvukontol tekib õigus ise tehinguid teha, siis ta võib teha rumalusi ja kogu raha ära raisata.

Lugupidamisega

Vastus:

Tere päevsat, M

Tänan Teid pöördumise eest. 

Kuna laps on veel siiski seaduse mõistes veel alaealine ja tema vara käsutamise eest vastutab seaduslik esindaja ehk Teie, siis Perekonnaseaduse §188 sätestab toimingud, mille tegemisel on vajalik kohtu nõusolek.  

(1) Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta:

3) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut;

Selleks, et Teie tegevus oleks seadusega kooskõlas soovitan Teil pöörduda kohtu või mõne advokaadibüroo poole, kes Teid antud olukorra osas nõustada saab. 

Kaunist nädala algust soovides 

H K P, kliendihaldur

2. Korteri olukorra muutumine

Tere!

Sain teada mõned asjaolud oma korterite kohta. Arvan, et see võib muuta poliisi tingimusi.

1) Meie korteris on kamin, mis ei ole seadustatud. See ehitati ammu enne meie korteri ostu. Juba üle-eelmise korteri omaniku poolt. Sel sügisel konsulteerisime päästeameti ja vastava kvalifikatsiooniga korstnapühkijaga, kes ütlesid, et kamin on kütmisel ohtlik. Palun arvestage meie poliisi puhul, et meie korteris on kamin, mida ei tohi kasutada ja mida me ei kasutagi. Järgmisel suvel on plaanis kamin lammutada ja ehitada nõuetele vastav ahi. Vanasti oligi sellel kohal normaalne ahi. Siis saab poliisi jälle ümber vaadata.

2) Meil on poliis kahele korterile. Me ostsimegi kaks korterit korraga. Sain teada, et korterite vahelise vaheseina maha võtmine ei ole ka seadustatud. Palun seda ka poliisi puhul arvestada, kuni ma linnavalitsuses dokumendid korda ajan.

Lugupisamisega

MK

Tere

Täname, et olete meid teavitanud kindlustatud korterite ......, ....., täiendavatest riskiasjaoludest.

Võtame Teie antud info teadmiseks ja ühtlasi juhime tähelepanu, et alati tuleb järgida kõiki seadustest tulenevaid nõudeid, mis kehtivad ehitistele (hooned, korterid), sh tuleohutus- ja ehituslikud nõuded.

Kuna küttekolde kasutamine on keelatud, siis palumegi seda järgida ning samuti seadustada ümberehitustööd.

Kindlustusandja eeldab, et klient täidab seadusest tulenevaid nõudeid ehitisele. Küll aga mõjutab hüvitamise otsust asjaolu, kui seadusest tulenevate nõuete rikkumisel ning kahju põhjuse vahel on põhjuslik seos.

Kui neid seoseid ei ole, siis hüvitatakse kahju vastavalt tingimustes toodule ja lepingus kokkulepitule tavapäraselt.

Heade soovidega,

IB

Ma ei saa aru, mida ma teada sain... Ma ei ütlegi midagi, sest olen rahulikult nõus tunnistama, et ma ei saa aru, mida mulle räägitakse. Seda on ennegi juhtunud. Probleem on selles, et ma ei tea, mida ma edasi peaks tegema. 

Mis siis juhtub, kui ma oma lapse kontolt väärtpaberid ära müün? Ja mis meist siis saab, kui meie maja põlema läheb? Kas kindlustus kehtib või ei...

SIGIMISMAKSU ÜKS OSA

Meil on 4 last ja seega ei saa hakkama 5-kohalise autoga. 

Meil on 2,5 tonnine auto aastast 2022. 8 kohta, et saaks vahel vanaemad ka kampa võtta. Turvatoolid võtavad niikuinii peaaegu 1,25 kohta.

Mina tunnetan meile prognoositud 700 eurost automaksu aastas kui sigimismaksu üht osa. Oli siis vaja nii palju sigida, et normaalsesse autosse ära ei mahu?!

Automaks on muidugi asjakohane, aga peab see siis nii ebavõrdne olema? 

Kahe lapseline pere saab hakkama 5-kohalise autoga ja nende automaks on 4-7 korda odavam, kui meie oma hakkab olema. 

Tahaks ka maksta näiteks ainult 120 eurot aastas... 

KEVAD TALLINNAS.

Kui magama läksin olid puud raagus. Kui ärkasin olid puudel lopsakad, juba pisut luitundrohelised lehed okstel.
Ärkasin õudusest karjudes - jälle oli möödas üks kevad Tallinnas, mida mul ei olnud aega märgata.
Õnneks, kui ma päriselt sest õudusunenäost toibusin, olid akna taga siiski veel raagus oksad, nii et ma võin veel jõuda jälgida, kuidas kevadest saab suvi.
Vabandust kõik südamest oma sünnilinna armastavad põlistallinlased, aga see linn on kevadeti üks hirmus vangla ja mürgimülgas.
14 aastat olen tahtnud oma frustratsiooni välja paisata. Nüüd siis lõpuks :)
Ahjaa, ja veel, mis ma mõtlesin ja mis läheb tegelikult täitsa ülbelt hinnanguliseks kätte, aga ikkagi. Et kui oled ära elanud oma elukese siin Tallinnas, aga jala pealt päris surnud veel ei ole, no siuke: poolelus olek kaheksandal korrusel televiisori järgi. Et mis siis on? Jube õudne küll või mis tähtsust sel on, kus sa lõpuks telekat vaatad, kas kuskil metsade keskel talus või põlatud linnas. Kõik on endas kinni, nagu ikka.

TEATRIPILETI HINNAD.

Teatripilet ei maksa kunagi ainult 10-20 eurot. Ei, ei! kui see nii oleks, oleks teatris käimine peaaegu tasuta! Piletihinnale lisandub kamaluga süütunnet, mitu vihku etteheitvat pilku, terake isikliku elu mõttetust, pisut valesti kujunenud kokkusattumuslikke kohustusi, terve hulk jõuetut raevu ja veel ühtteist kõrghinnalist, et ma mõtlen ikka, kui taaskord on kulutus tehtud, kas see on hind, mida ma maksta jaksan...

ON VILETS JA JÄRJEST VILETSAMAKS LÄHEB.

Kaua võib kuulda fraasi: "Kahjuks ei osutunud jne..."

Lõpuni välja. Lõpuks peab ikka valitama. Päris lõpus vähemalt.
Ps. Täiesti mõistetamatu, kuidas ma nii jõledaks ja vastuvõetamatuks friigiks olen moondunud...
Mis seals ikka: minge ise ka perse.

KADUNUD ÕNN.

Minu arutu õnn ja vedamine kadus ära juba õige mitu aastat tagasi. Aga ma pole siiani sellega harjunud. Seetõttu on kole raske leppida, kui ebaõnnestumisi tuleb mitu-mitu korda järjest. Eriti veel "aines", mida siiani pidasin enda tugevaimaks küljeks. Lühidalt. Identiteedis on hirmus mõra ja kõige õigem tundub ülejäänud elu voodis teki all veeta. Mulle määratud õnne kogus on ära kulutatud ja piisavalt jõudu, aga võib-olla ka võimeid, pole, et sellist korvamatut kahju ja häda suure töö ning tahtejõuga asendada.
Kole aasta see kahetuhande kümnes. On juhtunud palju halba, nii minust sõltumatutes kui sõltuvates asjades. Ja veel on teda järgi 107 päeva. Jõle!

TUHANDED ON NÖRDINUD, AGA MILJONID SAAB IKKA TEMA. RAISK.

Mõte sellest, et paks kulutab miljoneid ei-tea-millele, aga võtab raha ei-tea-kust, nörritab mind kõvasti. Ja ma ei mõtle ainult absurdset parkimiskorraldust, aga ta ju võtab kiusata ka lasteaialaste vanemaid. See on nii kuradi silmakirjalik!
Tegelikult peaks just minusugused "keskmised" saama neid valida ja ennast esindama kutsuda.
Ma ei ütle muidugi mitte midagi uut. Lihtsalt kõik see värk puutus mind täna väga isiklikult ja sundis sõna võtma. 

DR HOUSE'I HALB MÕJU PÄRIS ARSTIDELE.

Arvan, et kergesti mõjutatavad doktorid ei tohiks kindlasti vaadata dr House'i. Müütilist geniaalsust õppida ei saa, küll aga on kergesti külge hakkav ülbus, hoolimatus, misantroopia.
Neetud, ma ei saa siiamaani üle ja mul on kange tahtmine nimi välja käratada, aga ometi on ju pisi-pisike võimalus, et eksin....

PARANDUS 5.märts: Jah, ma võin eksida isegi kui protsentuaalselt see peaaegu pole võimalik.

RASKE ÖELDA "EI"?

Eks igaüht ole vahel rünnatud mõne sooviga, mille täitmiseks peab vähem või rohkem end kokku võtma. Ma saan aru, kui pole jõudu või tahtmist võõrast vajadust täita. See on normaalne ja ma kindlasti ei mõista kedagi hukka, ehkki korraks võib ju kergelt häiritust tunda. Viha ja tigedus, mis mind jalust niidab, on nende vastu, kes ei vaevu keelduma. Vastupidi, nad isegi võivad anda lootust ja kinnitada: "Jah kindlasti! Jah kohe!" Ja siis, ei midagi. Kui uuesti pärida, on sama jutt või täielik vaikus. Ma ei mõista, miks on nii raske kindlasõnaliselt keelduda, vabastades nõnda lootja lootusetutest lootustest. Aega on ju vähe. Kurat, igaüks võib hommepäev surra, võib-olla oleks jõutud eile vajalik asi teisi teid pidi kätte saada ning see läbi kriipsuvõrra ehk rahulolevamana lahkuda. Aga nüüd kulub aega tühja.
Ma tõesti arvan, et konkreetne "ei" on iga kell humanseem libedast ja mõttetust "võib-ollast", mis mulle kõlab jahina.
Kogu eelnev sõnavõtt on ehk tingitud minu riivata saanud eneseuhkusest? Võib-olla ma pole harjunud end "tühjaks kohaks" pidama? Kuigi võiks. Oleks hea budistlik harjutus olla TÜHJUS.

JÕLE TALV JA ANIMISM.

Õudselt vihkan SEDA talve.
Mul on tunne, et talv vihkab mind sama tugevasti vastu ka. Loodetavasti ei lähe me käsipidi kokku. Teadagi, kes kaotaks....

KASUTU.

Mis kasu on humanitaarerialadest! Puha parasiidid! Oh, miks ma ei läinud küll meditsiini õppima! Oleks ju kah näputöö. Teatud mõttes.
Kui ma sel kevadel ehk MA kätte saan, siis lähen Räpina Aianduskooli või Tallinna Meditsiiniülikooli õppima.
Ja ma tõesti ei saa aru, miks facebook on coolim kui orkut?

TUPLA POLE IKKA SEE ÕIGE...

Sain täna kalenrid kätte, mida mõtlesin kinkida neile, kes mu lastega lähedasemad on. Ja ma olen ilgelt pettunud. Kirjeldamatult. Vastupidiselt eelmisele aastale, kui Omaraamat suutis välja printida mõnusalt kvaliteetsed kalendrid. Ei tea, mis neil nüüd juhtus? Kaadrivahetus?
Värvid. Värvid on kohutavalt krellid. Mingeid pooltoone nagu polekski. Täiesti mööda. Jäle.
Paber on õhenenud. Säästuaeg kõigil. Muidugi. See ei ole nii metsikult häiriv, kui kõik muu oleks bueno.
Läbipaistva taustaga pildid, mis nende oma programmis nn Omasoftis paistis ka läbipaistev, on välja trükituna muutunud mustaks. See on kõige kohutavam viga. Puhas pettus ju. No kurat, kui nad nägid oma arvutis, et pilt on taustata ja välja tuleb must kast, tehku siis midagi. Kuradi konveier.
Ma olen väga, väga nördinud. Ja mingisugune Tupla Kingsize, mis oli ümbrikusse kaasa topitud, ei paku leevendust.
No jah, tuleb käsitsi korrigeerima ja üle maalima hakata. Tellisin viis kalendrit.... Aga mis mul muud ikka teha kui topelttööd.

PARANDUS: Kuigi hakkasin juba hoogsalt plötserdama, tuli hoopis geniaalsem idee. Võiks lihtsalt need paar rikutud lehte kalendrist uuesti välja trükkida. See tähendab Omaraamat võiks. Ja nad olid nõus. Tasuta. Kongeniaalne.
Ilmselt tellin siiski edaspidigi sealt, aga RGB tiffe ma enam ei kasuta. Panen pildid fotopoes kokku ja siis juba jpg-na Omasofti.
Ja Tuplat võib süüa küll, kui muud tõesti pole.