JF võtab ette mõne pildiraamatu ja hakkab lugema. Ega me eriti ei saa aru tema lugudest, sest enamasti on lausekonstruktsioonid päris pöörased. Ma ei suuda isegi midagi meenutada. Loodan, et võib-olla õnnestub mingi hetk lindistada.
Üks väga selge ja lihtne lugu oli ka hiljuti. Saime ülestõusmispühade puhul kaardi, mille peal on kollane. Kaardi siseküljel on väiksem tibu. JF räägib: "Tema poeg on. Emme kallistab pojakest." Ja ise väänab kaarti, et väline tibu seesmist tibu puutuda saaks.
Ta jutustab endale lugusid ka enne magama jäämist. Mulle paistab, et need on peegeldavad päeval juhtunut, aga pole võimalik aru saada, kuidas tal on kõik asjad kokku pandud ja mis neis lugudes juhtub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar