IKKAGI MUUTUB MIDAGI. KUIGI MÄRKAMATULT.

Juhtusin täna lugema oma esseed Kafka ainetel. Kirjutatud umbes 10 aastat tagasi. Tundub, et ma kõigest hoolimata ikkagi arenen: mu praegused mõtisklused ja arutlused enam nii primittivsed pole.
Järelikult, ikkagi on mõtet elada.