laupäev, 6. august 2011

"KÕIK KURAT TULEB SELLEST KURADI PÄIKESEST!"

Tõsi see on, et ühte ja teist jõuab siiski ka siis ära teha, kui minna magama pool kaksteist õhtul, ärgata öö jooksul mõned korrad ja siis poole kaheksa paiku koos Estriga. Pool üheksa, kui Karin tuleb, uuesti voodisse minna, magada nagu nott peaaegu kümneni, kuni Karin peab tööle minema. Ester läheb lõunaunne kell üks või kaks. Huberti lahkel loal saan minagi ehk kümne minuti kaupa paar tundi sel ajal tukkuda. Nii et siis puhast, äh - pigem ikka poolunes ärkveloleku aega tuleb tubli 12 tundi või midagi nii!
Muidugi jõuan ma selle 12 tunni sees lakkamatult lapsi teenindada - see on ju mu esmane olemasolu õigustus, kuid ka moosi keeta, Hubertit maskeerimisele viia, rasket veranda akent üles upitada, mille Hubert on haakidest lahti päästnud ja eest kukutanud, kukeseeni sisse teha, kotlette praadida ja teatris käia. Nagu näiteks täna.
Praegu on krooks ikka täitsa väljas ja mõtte peale, et kui palju tegelikult on vaja teha, kui palju tegelikult tahaks teha ja kui vähe selleks kõigeks aega on, peaks saabuma iseäranis magus uni.
Ei tea, ei tea. Mis see on.
Äkki siis selline seletus eneselohutuseks, et varsti läheb olemine ergumaks.
Astronoomiga nõustub perearst Eero Merilind, kelle hinnangul jäävad magnettormid pigem parameditsiini valdkonda. “Need, kes jälgivad hoolikalt magnettormide aega, käivad arstil harvemini. Nimelt siis, kui halb enesetunne vaevab tormivälisel ajal,” sõnas tohter. Sellegipoolest saab magnettormiga kaudselt seostada peavalu, raskusi kontsentreerumisel ning väsimust. Kui antud sümptomid kestavad kauem kui nädala või ei sõltu magnettormide ajast, soovitab Merilind minna arsti juurde, sest tegemist võib olla märgiga tõsisemast haigusest.
Loodan kõigest väest.
Homme saab vanaema surmast juba 10 aastat.
Aeg läheb kiiresti, teadagi.

Maskeering.



Kommentaare ei ole: