pühapäev, 24. juuli 2011

SÜDASUVINE IIVELDUS.

Sellel reedel, kui keskpäevane õhk oli küllastunud ja täis magusaid, hapukaid, läägeid, imalaid, kirbeid lõhnasid, võib-olla ka õige põgusalt vaikse tuulekese toodud vaevuaimatavat ammumöödunud kevadpuhtuse hõngu ning kui päike kõrvetas juukseid ja õlgu ning kõigele selle lõhnava oleku täidlusele oli kõigetipuks higipiisa soolakas niiskus, just sel hetkel märkasin ma imekenal küpsel vaarikal rohekalt helkivat kärbest.
Korraga tundsin, et õhk on hingematvalt tihke ja seda on päris võimatu sisse hingata. Hoopis lihtsam oleks see spastiliselt öökides endast välja saada.
Ma nägin, et meie punane koer Riks oli jälle ühe siili maha murdnud. Vist juba mõni päev oli siil vaarikavarte vahel aia ääres vedelenud. Elu tema korjuse sees ja ümber kihas: kärbsed, suured mustad mardikad, ussikesed, kõrvahargid, sipelgad, kakandid - kust mina tean täpselt kes!
Mitu vaarikat, millel enne oli istunud see laibalt saabunud roheline karvaste jalgadega kärbes, ma oma suhu olin jõudnud pista?
Kohe seejärel meenus mulle hiljuti taasavaldatud õuduslugu rebastelt tulnud paelussidest, kes oma nähtamatuid mune nii hõlpsasti tuulega levitavad. Ei migeid otse metsas söödud mustikaid enam! Ja kas aiamarjadki ohutud on? Oh, ohtlik elu.
Ja veel puugid...
Läbi see karge ja turvaline Põhjamaa elu!
Kui õnnestubki kõikide surmavate elukate käest pääseda, siis ilmselt tabab meid ikkagi varem või hiljem kättemaksuhimuline "red right hand". Ja-jah, kõik see on liiga keeruline, et üheselt hukka mõista. Aga loomulikult ei taha ma, et minu lapsed kunagi mõne sellise vennikese ohvrid oleks. Või, hoidku jumal!, ise niisugust märki oma südames tunneksid, mis sunnib neid manifesti kirja panema ja oma teoriale praktikas meeldejäävalt valusat punkti tulistama.
Et see Breiviki neetud kirjatükk kaoks ja keegi seda iial lugeda ei saaks! Miski ütleb mulle, et see võib nii mõnelegi südamelähedaseks saada ning ahvatleda tegudele.



laupäev, 16. juuli 2011

IMETLUS.

Päris uskumatu, kui palju andekaid, tarku ja hiilgava väljendusoskusega inimesi on olemas! Siin samas Eestis.
Kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, käsitöö inimesi ja muidu häid.

reede, 15. juuli 2011

TAGASI.

Me oleme juba nädal aega tagasi. Ja selline tunne nagu polekski kuskil käinud. Miks peakski! Kodu (perekond) ju reisis kaasa.
Tegelikult oli väga, väga tore.

Läbi Poola. Kazimierz Dolny.

Budapest.
Ja vähe sellest, et meie Ungarist tagasi oleme, Hubert ja Karin on ka juba järgmiselt reisilt Muumimaale tagasi.
Tihe programm mõnel.

Haisulooma asemel vangis.



Ja mis kõige parem: pool suve on ikka veel ees!