esmaspäev, 20. juuni 2011

20.JUUNI

20. juuni on alati olnud õnnelik päev, olen seda alati nii mäletanud. On olnud vanaisa sünnipäev ja suvi, mis alles on alanud.
Ka täna polnud erand, kuigi äärepealt oleks võinud teisiti olla.
Hubert ja mina pidime õhtul rongiga maale sõitma. Mulle teada olevatel põhjustel võtsin kaasa oma ratta. Ratas aidati lahkesti üles riputada nii nagu peab Edelaraudtee rongis üks ratas paigutatud olema. Inimesi oli palju - õhtune aega, vähe vaguneid, Pärnu rong. Noh, sõitsime.
Ootamatult tegi rong järsu nõksaku. Meie Hubertiga istusime ratastest tükk maad eemal, seljad nende poole. Taipasime alles siis ümber pöörata, kui kõik päid ühes suunas küünitama hakkasid. Selgus, et minu ratas on kuidagi konksu otsast lahti libisenud. Mingi mees upitas parasjagu ratast üles tagasi - kuna rahvast oli tõesti palju, siis olin tänulik, et ma Hubertiga sündmuspaika ei pidanud ukerdama ja ise ratast upitama hakkama. Siis aga paiskus vaguniuks lahti ja üks väga pisike, kuid väga tige piletimüüja tormas üle kottide ja jalgade keksides meist mööda rataste juurde. Jutt valjenes ja ma suutsin tabada, et otsitakse ratta omanikku. Hüüdsin oma nõrka häält pingutades: "Minu ratas!"
Jõudsime Hubertiga vaevu sinna. Pisike tige piletimüüja mõõtis mind etteheitva pilguga. Ma olin tema jaoks päris hirmus inimene, vist peaaegu kurjategija. '
"Pange ratas korralikult üles!"
Kuidas, kuidas siis küll? Kuidas, issand jumal, kui ratas ripub seinal esiratta pidi konksu küljes ja tagaratas on fikseeritult põranda küljes? Kõik teised kõrval olevad rattad sama moodi. Ma ei tea, miks minu ratas järsu pidurdamise tõttu maha libises ja teisele piletimüüjale valusa kopsu pähe andis. Ma ei tea, kas ma oleks saanud tahtmatu tapmiskatse süüdistuse, kui ratas oleks juhtumisi seal samas, otse rippuvate rataste all (miks üldse sellises kohas on istekohad ettenähtud?) lamanud imikule (jumal, jumal, jumal, jumal, jumal, jumal hoidku) peale lennanud. Või oleks Edeleraudtee süüdi olnud? Sest tige pisike piletimüüja ütles: " Te ju näete, et on konks on katki?" Ma ei näinud alguses ega ka siis, kui õnnetus oli juhtunud. Või oleks vastutanud see abivalmis isik, kes mul ratta üles aitas sättida?
Niisugune 20. juuni. Mõnes mõttes ikkagi traditsiooni jätkavalt õnnelik.

Kommentaare ei ole: