esmaspäev, 15. november 2010

NÄIDENDIVÕISTLUS.

Täna me Hubertiga judosse ei läinud. Hubert jäi hoopis õnnelikult Epuga koju mängima ja mina läksin Teatriliidu majja Uuel tänaval. Parema meelega oleksin läinud ikkagi trenni, sest "issand, kuidas ma võõrastan inimesi. Eriti võõraid". Aga uudishimulik olen. Kiituselootus ajab samuti tegutsema. Ja lubatud ju oli, kutsutud oli...Nädal tagasi.
Terve nädal ootasin, et kohe helistatakse ja selgub, et on eksitus ja vabandage väga. Sest. Sest ma ju tean, mis ma kirjutasin. Hea küll idee - mulle meeldib siiani, aga teostust ja väljendust peaks ikka kõvasti kõpitsema. Et mis ma tast siis üldse võistlema saatsin? Otsustasin nii, enne kui näidend valmis sai. Raske on ümber otsustada ja oludele vastavalt tegutseda. Ju siis ülejäänud 42 näidendit olid kehvemad ja kedagi pidi ju valima.
Üks oli olnud 2 vaatuseline näidend ühel leheküljel koera ja kassiga. Zhürii olla lugedes aru saanud, et kirjutajaid on väga erinevaid olnud. Mõned puhta lapsed, aga mõned päris eakad. Ilmselt pidas Doris Kareva silmas meid Anuga. Teised viis väljavalitud olid meist kõik vähemalt kümme aastat nooremad. Esime koha saajad kaasa arvatud.
Päris-päris võitjateks osutusid Drakadeemia kasvandikud - ju siis on väärt asutus Siret Pajuga eesotsas. Vahvad noored inimesed, kelle sekka mind võtta ei tahetud. (Üritasin sinna sobituda sel aastal, aga ei.)
Ja kuigi vääramatult on minus süvenenud veendumus, et maailmas on liiga palju inimesi ning osadel neist pole kindlasti mõtet olemas olla, siis samavõrd on ka kasvanud kahtlus kumbade hulka mina kuulun. Masohhistlik depressiivsus, või mis. Sellisena pole ime, et mind ei aktsepteerita elurõõmsates ühingutes ei aktsepteerita. See selleks.
VÕITJAD.
Võidutöid kommenteerida ei oska, pole neid veel lugenud. Igal juhul noortenäidendite tipp lavastatakse Ugalas. Kõik tekstikatkendid, mida noored näitlejad ette kandsid, muutusid elavteks ja täiesti lavastatavateks. Tegelikult oleks, mis tahes tekst lavastatav ja huvitav lühiajaliselt, kui näitleja on piisavalt motiveeritud.
Positiivne sündmus igal juhul.
Sõitsin täna bussiga ja nägin kuidas üks vana naine jäi kotti pidi ukse vahele. Midagi hullu ei juhtunud - ühistransport on ju reisisaatjatega varustatud. Kõik lõppes hästi. Naine istus minu kõrvale ja usaldas mulle, et kahtlustab teatud grupeeringut inimesi, kes teda varitsevad ja uste vahele tahavad jätta. Eks ma ise ju näinud, mis just juhtus. Tõestatud fakt ehk saad seda, mida usud ja endale sisendad. Mul oleks vaja kiiremas korras ports enesekindlust hankida või teise võimalusena vabaneda edevusest. Enne kui mind ka bussiuste vahele jätma hakatakse.

Kommentaare ei ole: