pühapäev, 31. oktoober 2010

VÄGA VÄIKE.

Sattusime Hubertiga kosmosest rääkima. Sellest, kuidas Maa on nii pisike, aga meile tundub nii tohutult suur. Kas ikka saab nii olla, et Päike on tegelikult Maast suurem? Kas selliseid Maasid on veel ja mis nende sees on? Jõudsime ka klassikalise paradoksini(?): maakera sees on tegelikult veel üks teine kera, mis tegelikult on palju suurem, kui see, mis tema ümber on. Kuidas see küll võimalik on? Kui palju on tähti? Kas nendeni võiks kuidagi jõuda? Kui võimatult ja uskumatult pisikesed meie, inimesed, selle kõige juures oleme. Ta tahab selliste asjade peale aeg-ajalt mõelda, neist rääkida. Mõtlev väike poiss.
Kes ei mõtleks.
Aga tunne, mis on parem endast eemal hoida on kerge naasma, kui hakata universumi ääretusele mõtlema. Kui pisikeselt tühine, kui ebaoluline on inimene. Ja mis tähtsust sellel kõigel on... Mis tähtsust.
Kuuma tee joomise tähtsus.
Sügisene aeg - mis muud.

Kommentaare ei ole: