pühapäev, 31. oktoober 2010

VÄGA VÄIKE.

Sattusime Hubertiga kosmosest rääkima. Sellest, kuidas Maa on nii pisike, aga meile tundub nii tohutult suur. Kas ikka saab nii olla, et Päike on tegelikult Maast suurem? Kas selliseid Maasid on veel ja mis nende sees on? Jõudsime ka klassikalise paradoksini(?): maakera sees on tegelikult veel üks teine kera, mis tegelikult on palju suurem, kui see, mis tema ümber on. Kuidas see küll võimalik on? Kui palju on tähti? Kas nendeni võiks kuidagi jõuda? Kui võimatult ja uskumatult pisikesed meie, inimesed, selle kõige juures oleme. Ta tahab selliste asjade peale aeg-ajalt mõelda, neist rääkida. Mõtlev väike poiss.
Kes ei mõtleks.
Aga tunne, mis on parem endast eemal hoida on kerge naasma, kui hakata universumi ääretusele mõtlema. Kui pisikeselt tühine, kui ebaoluline on inimene. Ja mis tähtsust sellel kõigel on... Mis tähtsust.
Kuuma tee joomise tähtsus.
Sügisene aeg - mis muud.

neljapäev, 28. oktoober 2010

VALGEVENE.

Lood Valgevenest asuvad SIIN.

kolmapäev, 27. oktoober 2010

"ANIMAEVKA" VÕIDUFILMID.


Esimene seanss algab kell 9 hommikul ja viimane kell 4 õhtul. Niisiis ligi kaheksa tundi järjest filmi vaatamist. Žürii sätitakse esimesse ritta istuma. Iga uue seanssi alguseks vahetatakse seljatagused lapsed välja. Nad tuuakse kohale klasside kaupa ja kõik nad krõbistavad kõrvulukustavalt paberitega. Popkorn muidugi ka – „meil on kõik nii nagu teil“.
Kuues rida on õpetatud välja uutamiseks. „Uuuuh!“ kõlab iga filmi lõpus kiitvalt.
Programmis on endiste Nõukogude Liidumaade või siis endiste sotsialistlikke riikide filmid: Venemaa, Ungari, Usbekistan, Kasahstan, Georgia, Valgevene, Leedu, Läti (kõik vähemalt 3 filmiga esindatud). Ukraina, Bulgaaria, Aserbaidžaan, Armeenia ja Eesti võtavad osa ühe filmiga.
Riiklik teadanne.

Võitjad:
1. Valentin Olshvang «Со вечора дождик» sai grand prix ja festivali ainsa kullatüki. Ei mäleta mitu grammi tänavu oli, aga ainult see üks ja ainuke võidufilm sai. Erinevalt eelnenud 13 aastale, kus iga väiksemgi auhinnatud film sai kullatüki. Eelarve olla neilgi kokku tõmmatud, hoolimatu kogu sotsialismist. 


Film sai peaauhinna õigustatult: lugu oli ilus, kujundus oli ilus, heli oli ilus. Täiesti ühemõtteline ilu. Väga ilus armastuslugu müstilise olendi ja inimese vahel. Inimeste tavaline piiratud külaühiskond, millele vastandub võõras, aga väga lummav maailm. Inimese täpselt määratluse soov võidab alati, jäädes nii sinna, kus ongi tema õige koht. Madalasse ja porisesse loiku, kust aegajalt võib vilksatada imelisi lugusid. Sellelt režissöörilt leidsin youtube'ist ühe 2003. aasta filmi "Про раков" , mille teema on tegelikult sama.

2. Ungari film „Ergo“, režissör Géza M. Tóth. http://www.kedd.net/studio/
Väga põnev maailm ja süsteem. Lihtsalt teostatud arvutianimatsioon, aga sinna taha on võimalik mõelda sügav lugu. Ja muusika ning heli toetab pilti täiuslikult. „Muusika meie sees.“ Mogilevis sai see film eksperimentaalfilmi auhinna. Minu poolest oleks võinud ka grand prix võita, aga sel juhul poleks olnud ühtki filmi, mis oleks eksperimentaalfilmi auhinna saanud. Nii otsustatigi, et tegemist on uuendusliku filmiga võrreldes teistega.

3. Parima lastefilmi auhind anti üksmeelselt stuudio „Шар“ filmile „Laste sõber“ („Друг детства“ Юлия Поставская). Armas film sellest, kuidas suhted aja möödudes muutuvad. Lapsed kasvavad suureks ja endine maailm jääb kaugeks, kuni ükskord oma laste kaudu jõutakse jälle vanasse kohta tagasi.

4. „Meistri auhind“ Valgevenesse Irina Kodjukovale. Magus romantika ja kena kujundus. Stiilinäide.

4. Parima kujunduse auhind Valgevene režissöör Mihhail Tumelja filmile „Pabermustrid“ (Михaил Тумеля «Бумажные узоры») eest. Meeleolukas rahvuslike motiividega film.

Kuus diplomit:

1. „Рип, что ты сшила“. Päris tore Leedu film. Autor Juraite Gezaite. Festivalil anti diplom sotsiaalsete probleemide tõstatamise eest animatsioonis. Sotsiaalseks probleemiks kodune vägivald naiste vastu. Maitsekalt tehtud. Naine õmbleb päevad läbi ja teeb muid kodu- ja põllutöid. Maja ja ilm ümberringi on sünge. Mees peksab ja läheb oma armukadeduses isegi sellini, et hakkab hernehirmutist kahtlustama. 

2. Läti filmile stuudiolt „AB“ anti parima nukufilmi diplomi. Dace Riduze „Sigade puhkus“.


No oli õpetlik, aga jube tüütu lugu sellest, kuidas linnasead tulevad maale ja hakkavad looduskaunist kohta oma hoolimatusega rikkuma. Metsaloomad võtavad kätte jaa otsustavad õpetunni anda. Õnnestunult muidugi. Minu maitse seda filmi ära poleks märkinud.

3. Imeilusa muusika eest sai diplomi Valgevene film „Unelaul“ («Колыбельная») ja ainult selle eest. Tõesti oli liigutav. Ilusa häälega lauldud. Režissöör Tatiana Kublitskaja (Татьянa Кублицкая).

4. Lapsed hääletasid ootuspäraselt lemmikfilmiks praeguse aja Vene seriaalimultikatest „Maša ja Karu“. Disneylik, aga Vene traditsioonides. http://video.i.ua/user/1455142/18320/159376/
Kuna see oli nii ettearvatav võit, otsustati laste häältega teise koha saavutanud film ka ära märkida. Eestile ka midagi. Priit Tenderi „Miriami katkine pilt“.

5. Autori hea graafilise käekirja eest diplomi armeenlasele Mikael Vatinjani filmile „Bojo“ («Божо»). Oli ilus vaadata küll. Meeleolukas üksindus. „Moodne“ - vähem on rohkem põhimõttel.


6. Ja veel üks diplom, mida nimetati klassikalise loo animatsioonfilmiks muutmise eest. Tšehhovi ainetel „Prokurori poeg päästab kuninga!“ Meisterlik literatuurne joonisfilm – venelased ju oskavad. Autor Oksana Holodova.

Diplomeid jagati kergekäeliselt. Ju siis kristallpliiatseid jätkub. Iga žüriiliige saab volilt vähemalt ühe diplomi oma lemmikule anda.
Kristallist pliiatsid ja kullatükk.
Kui otsused tehtud jätkub eelmisel päeval alustatud bankett – toitu oli külluslikult veel järgi ja samuti ka alkoholi. Päevad on Valgevenes pikad.

laupäev, 9. oktoober 2010

KEERDUS KÄIGUD.

See on ikka päris uskumatult õudne, kuidas kõik ikkagi tuleb, mis kunagi omal ajal tulemata jäi. Mõtlen olnud elule - hakkab jube. Mis olemata asjad minuni veel mööda spiraali jõuda võivad...

reede, 1. oktoober 2010

TAGASI.

"Mamma mia!"
Sellest üritusest lihtsalt peab pikemalt kirjutama! Kohe varsti.