reede, 3. september 2010

LAURI SOMMER "KOLM YKSIKLAST".

Kolm lugu kolmest eriliselt üksikust inimesest. Kes ei oleks... Küsimus on andes, mida pärast mäletatakse ja peetakse vääriliseks meenutada. Selles inimese päris enda omas, selles, mis võiks ka teisi sügavalt puudutada.
Niisiis kolm tegelast, kes on Sommerit kõvasti liigutanud ja kellest ta kahtlemata teab väga palju. Aga kolmest kahel jääb veenvusest puudu.
Puha subjektiivne fiktsioon ja poeesia - need tema Nick Drake'ist ja Uku Masingust kirjutatud heietavad luulelised oopused. Kas Drake'i ja Masingu and ei jõudnud Sommerini sel määral, et edasi kanduda selge veenvuse ja mõjujõuga? Või ei ole see ikka päris tema "oma"?
Aga Darja lugu... Need on need juured, mis tõmbavad. Nendest kasvab ehedus. Kohaspetsiifiline kiindumus ja poolehoid.
PS. Korraks mõtlesin selle raamatu ära osta ja nõnda Eesti kirjanikku toetada. Ainult Darja loo pärast ma nii siiski ei tee. Pealegi on "And" ilmunud "Loomigus" (6/ 2009) ja see on mul olemas.
KAGO

Kommentaare ei ole: