reede, 24. september 2010

LASTE NALJAD.

Taskunuuskaja - taskurätt. (Ester).
Pojane jumal - Jeesus Kristus. (Hubert).

Esimene pikem lugu.
Lapsed mängivad isekeskis põrandal. Nüüd nad juba seda oskavad. Peaaegu. Põhiliselt nii, et Hubert katsub rohkema või vähema eduga mängu suunata, aga Ester toimetab ikka enda suva järgi. Siit ka tülid. Üks selline naljakam. Iseloomu paljastav.
Ester tuleb kurtma, et Hubert lõi teda. Tunnen kaasa ja uurin, miks ning ega ta ise alustanud. Tihti juhtub nii, et tülialgataja tunneb end lõpuks suurima ohvrina. Pole just kiiduväärt käitumismall! Estril meenub see ka ja et olukorrast ikkagi puhtalt välja tulla, läheb Huberti juurde ja keelitab rahuliku ning veenva häälega: "Hubert, löö mind."

Teine pikem lugu. Veel Estri veenmisjõulisest häälest.
Ester oma kindla ja rahuliku häälega võib mõne nõrgema närvikavaga inimese endast välja viia.
Hubert mängib legodega. Ester punnitab natuke eemal endale oma väikest roosat seljakotti selga. Õnnestub, aga sellest talle ei piisa. Ta tahab, et ka Huber paneks seljakoti selga. Hubert on aga haaratud konstrueerimisest ja pole sugugi huvitatud.
"Hubert, pane kott selga!"
"Ma ei taha. Ma mängin."
"Pane kott selga."
"Ma ei taha!"
Kordub päris pikalt. Hubert muutub järjest närvilisemaks ja kiledamahäälseks. Ester vastupidi madaldab häält ja jääb rõhutatult rahulikuks.
"Tahad küll."
Poisike on juba päris närvis - kes ei oleks, kui ei lasta rahus toimetada. Peaaegu, et jookseb tüdruku eest ära.
"Ester, ma ei taha."
"Tahad küll."

1 kommentaar:

Kader ütles ...

Rahulik ja rõõmsameelne järjekindlus tundub 2008. aasta väljalaskele iseloomulik olevat :)