kolmapäev, 2. juuni 2010

KÄESOLEV AEG JA SITUATSIOON, MIS TINGISID OLEMASOLEVA OLUKORRA.

Nüüd mul on magistrikraad. Cum laude.
Jah, mul on hea meel. Et läbi sai ja et kõrgelt hinnati. Ma oleks tahtnud vanaisale helistada.
Aga eile oleks ma peaaegu ühe naise alla ajanud...
Tipptunni ajal oli vaja sooritada kaherealiselt  teelt vasakpööre ühesuunalisele kaherajalisele peateele. Vahetult enne peateed oli "sebra". Mõlemal read oli autosid tihkelt täis, ka ülekäigurada. Mina olin üks kahest esimesest pöörajast. Vahtisin pingsalt paremale, et kiirelt pöörata ja mitte teistele jalgu jääda. "Libistasin sidurit" ja pilk oli ikka paremal. Nüüd saab pöörata!
Viimasel hetkel jõudsin pidurit vajutada... Viimasel hetkel jõudis see naine mu auto eest ära hüpata... Oli hakanud seisvate autode vahel teed ületama...
Mis oleks võinud juhtuda. Mis oleks võinud juhtuda. Mis oleks võinud juhtuda.
Aga ei juhtunud.
Moraal:
1. Kui asud teed ületama, leia kontakt juhiga.
2. Ära neela antidepressandi kapslit enne rooli istumist.
3. Ära üldse juhi autot ja käi jala. Aga ettevaatlikult, muidugi.


1 kommentaar:

vaikeahoi ütles ...

Palju õnne Cum laude puhul!