neljapäev, 15. aprill 2010

VÄGA KEHV EMA.

Ester läks täna kaheteistkümnendat korda lasteaeda. Neist loetud kordadest on ta viis päeva maganud ka lõunaune seal. Kõik on hästi läinud. Tundub, et talle meeldib. Ta ei ole keeldunud minemast ja on lasteaiast kodus hästi "rääkinud".
Ma olen ta ära toonud nelja paiku - pärast ärkamist ja õhtuoodet. Jah, ta on kodus neil õhtutel väsinum ja närvilisem. Ka ööd on rahutumad.
Täna hommikul läks ta üldiselt rõõmsatujuliselt, kuigi kõhklevalt. Teatud ebalevust olen tajunud ennegi hommikuti. Justkui tahaks minna, aga samas on hirm ka. Mina tõlgendan seda nii. Võib-olla ka solvumine? Võib-olla ka solvumine... Täna õhtul jõudsin jälle nelja ajal lasteaeda. Neil oli just muusikatund algamas. Kogu kamp tuli trepist alla. Ester oli ka nõus tunnis osalema, kui nägi, et ma tulen kaasa. Enamus aja ta küll seisis seal nõutult ja imestas. Mõnel hetkel jõudsid mingid seosed või arusaamad temani. Siis ta naeratas laialt ja tegi kaasa, kuni jäi jälle tardunult paigale. Pärast tundi läksime kõik koos rühma tagasi. Aga Ester ei olnud nõus minu juurde tulema. Ei tahtnud minust midagi kuulda ega näha. Seda kõike rahulikult ja isegi rõõmsalt. Kas ma oleks ta pidanud vägisi kaasa tirima, tekitades nii hüsteerilise kisa? Loomulikult katsusin ma korduvalt teda veenda. Tulemusteta. Siis ma läksingi ära mõttega, et tulen vahetult enne lasteaia sulgemist alles. Aktsepteerin tema otsust ja näitan talle selle tagajärgi. Mis kuradi järeldused? Kahe aastaselt? Tegin halvasti. Emana peaksin mina olema pehmem pool. Mina peaksin ikka ja jälle paluma ning andestama.
Võib vaid õudusunenägudes näha, mis hakkab juhtuma 10, 12, 14 aasta pärast. Õnneks on mind hoiatatud. Võimalik on järeldused teha.

1 kommentaar:

Marmelaad ütles ...

Tegelikult ei tee me midagi valesti - see on pettumine, et laps on võimeline juba emale selga keerama ja eelistama uusi tutvusi ja tegevusi, ehk siis "meil aiaäärsel tänaval..." on tekkinud juurde ka teisi tänavaid...
Ma näen oma 8 aastase pealt, et juba mitu aastat ei ole MINA enam ainus Jumal (kuigi tahaksin), ta usub vahel pigem teisi 8 aastaseid Jumalaid.
Ps. Mina olen nii kannatamatu ema, et kui vaja, tirin vägisi ka kaasa:D Aga laulu lasen lõpuni laulda!