laupäev, 30. jaanuar 2010

VAIKUS JA KARJED. Andres Noormets. Kuuldemäng.

Täna õhtul oli Vikerraadios Andres Noormetsa kuuldemängu esmaesitlus. Noormets ise kijutas, ise lavastas, ise esitas. Mina teiste hulgas kuulasin. Taustaks igapäeva rutiini lärm. Ma tahaks ka lollakalt tarduda ja kõigest kõrist karjuda. Hakkaks kergem küll. Pärast seda oleks kõrvad lukus ja vaikus majas. Mõneks ajaks. Siis võib-olla ei omaks iga väiksemgi detail ülisuurt tähendust ja irvita näkku, nii et kohe peab midagi ette võtma. Lihtsalt keelduks eksisteerimast ja tajumast. Ma tean, et näiteks pesupesemise lõppresultaat on AINULT ja KÕIGEST puhas pesu või bussiga saab sinna TÄPSELT, kuhu selle marsruut on ette nähtud. Ja see teadmine on mõnikord otsus hulluda. Mõnikord. Kui on juba liiga palju neid mõttekaid mõttetuid tegevusi kuhjunud. Siis karjuks, et mõistuse käsutav-nõudlik hääl vait jääks ja kõik ajuvabalt tarduks. Vaikiks.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

aitäh, et kuulasid. see tundub kuidagi oluline. an.n

Anonüümne ütles ...

Kuuldemängu raadiost tavaliselt ei kuula, nii ka seda ei kuulnud. Kuulsin aga 3. mail Ugala "Silmaringi" üritusel ja olin väga positiivselt üllatunud ja edaspidi kuulan kõiki Andres Noormetsa kuuldemänge, kui ette juhtuvad. Tegelikult tahaks, et nad oleks mul käepärast, kui isu kuulata tuleb.