kolmapäev, 20. jaanuar 2010

ESTER JA KASUKAS.

Elu esimestel talvedel on mu ihu katnud õrn jänesenahkne kasukas. Neid on olnud mitmeid. Üks eksemplar, muuseas peaaegu uus, on säilinud ja ootab oma aega, mida võib-olla ei tulegi, Võrus kapis. Nalja või millegi muu pärast võtsime ta kapist välja. On küll pehme ja sügavmusta värvi. Umbes 5-aastasele lapsele. Kuna kasukas kellegile ette jäänud ja me keegi erilised koristajad ja korranõudlikud inimesed ei ole, ununes see mitmeks päevaks toolile kaugemas nurgas.
Ühel päeval naaseb Ester oma järjekordselt avastusretkelt ning võtab mul näpust kinni.
"Tule, tule!" Tüdruk juhib mind kasuka juurde, teeb sellele ettevaatlikult pai ning küsib: "Auh-auh?"
Meil on üks suur ja sõbralik must koertuttav Tallinnas.
PS. Ühest Võru sekondhänist sain Estrile naturaalvalge seemisnahkse, roosade tikitud lilledega kasuka. Maksis 40 krooni.

Kommentaare ei ole: