reede, 11. detsember 2009

VAENE VÄIKE HEA POISS....


Põhilised vaidlused, vägagi verised, on meil laste kasvatus- ja riietamisteemadel.
Eesmärk on mõlemal ikka sama. 1)lapsed ei tohiks arutult kisada ehk siis oma tahtmist saada röökimist tõhusa vahendina kasutades, 2)lapsed ei tohiks õues end ära külmetada.
Me ei leia peaaegu kunagi kuldset keskteed. Seda lihtsalt ei ole. See on meie jaoks sama palju võimalik nagu lõvi murrab tallekese "Vahitorni" kaanel.
Ühise arvamuse puudumine poleks nii hull, kui ta oleks diskreetselt laste eest varjatud. Ester mõistab veel vaid närvilist õhkkonda. Hubert saab aru ka kurjadest sõnadest ja katsub omal lapselikul moel lepitada, olles nõus kord ühe, kord teisega. Tüli käigus, ühe või vähema kõrvaga Hubertit kuulates hakkab mul küll tasapisi koitma, et pole ju tähtis ilmtingimata alati võita. Inertsist lasen ikka edasi. Justkui oleks õudselt oluline, kas ta paneb kummikud või saapad. Ükskõik ju, täitsa ükskõik tegelikult.
Nõudmiste esitamist ja karistamist ei saa loomulikult tähtsusetuks pidada. Aga kindlasti ei peaks vaidlema lapse kuuldes.... Talle probleeme tekitama. Teda segadusse ajama. Ausalt, nii ei tundugi mullekuigi imelik, kui ta üks päev heast peast nurka pissib. Niivõrd arutu tegu, et ei oskagi kuidagi arukalt reageerida. Jäigi reageerimata.
Vaene väike hea poiss.





























"Neitsi Maarja Jeesuslast karistamas kolme tunnistaja juuresolekul" 
Max Ernst

Kommentaare ei ole: