laupäev, 12. detsember 2009

PEREKONDLIKULT. KODUPERENAISELIKULT.

Äratus oli parajal ajal, kuigi mina oleks kindlasti kolm või neli tundi veel voodis letargiliselt lebanud. Aga...
Tegelikult ärkasime kell pool üheksa. Õigemini Hubert ärkas, kes soovis alustada kohe oma lego tragöödiat. See seisneb tavaliselt pisikeste tükkide käest pudenemisega, mida ta ise enam üles ei suuda leida. Kui piisavalt kiiresti või põhimõtteliselt mitte kiirustades; meie - lapsevanemate poolt vaadates; mitte reageerida ongi kisa lahti. Kassid muidugi ärkasid juba kuue paiku ja ma tõesti enam ei mäleta, kas ma kohe siis panin neile süüa või magasin rahus edasi.
Niisiis Hubert ärkas üles, mina ka ja alstasin õmblustöid. Keefirita. Mis on väga paha ja rikub rutiini.
Kui mingisugune tuletõrjumisprits kadus ei-tea-kuhu, olid ka Ester ja Kaarel ärkvel. Mina õmblesin ikka edasi. Voodilinad ja üks Jõuluvana kingitus.
Otsus oli külastada loomaaeda. Väga hea mõte, kuigi väga palju loomi ei näinud ja aeg oli piiratud Estri igapäevase unega.
Ester uinus kolme paiku lõplikult.
15.41 läks Hubert voodisse ja mina poodi piparkoogitaigna kraami ostma.
Kui tagasi tulin, valitses õnnis vaikus ja avasin AE. Umbes tunnike Talvelaulule. Päris hea.
Jõudsin veel enne tittede ärkamist 10 minutit Huberti kinnastega tegeleda.
Õnneks ei pidanud põhisööki vaaritama, muidu võiks täie õigusega endale särgi kirjaga I should be in the kitchen, mis mul muuseas ka kapis olemas on, selga tõmmata, sest edasi läks väga köögiselt.
Esiteks: leiva hakkama panemine. Teiseks: piparkoogitainas. Ja kolmandaks: veini villimine.
Vahepeal jõudsime Hubertiga veel kaks jõulukaarti kokku pusserdada.
Taustaks käis Sind Otsides. Mind muidugi kohutavalt puudutab igasugune isa otsimise teema. Peaaegu sama vana naine ka täna. Ikka rohkem  idalane kui mina päritolult. Kaspiast edasi....
Mina ju ei oska vene keelt ka nii, et isaga rääkida. Ja kui ma olekski proovinud saates osaleda, poleks minu otsimine kindlasti nii atraktiivne olnud, et mind valitud oleks. Aga see kummitab.
Muuseas, meie Papa lugu sai nomineeritud Saksamaal ehk esimesest voorust läbi. Et siis veebruaris Stutgardi ja Berliini. Ehk teeme kunagi filmi ISA-st.
Täna on ETV-s "1814". Võib-olla on võimalik vaadata, kui ma Huberti faking Shreki juurest ära meelitatud saan ja lapsed lõpuks magama jäävad. Natukenegi.

Kommentaare ei ole: