kolmapäev, 11. november 2009

KRIIS. EBAÕNNESTUMISED. ÕIGUSTUSED.

"Oranus" 17 min, 2009
Girlin Bassovskaja
"Ballettmeister"
Autor Urmas Vadi
Lavastaja ja kujundaja Andres Noormets
Kunstnik Girlin Bassovskaja (külalisena)
Tantsuõpetaja Kati Põldots (külalisena)


Viimasel ajal on teatav loominguline kriis. Tegelikult pole päris nii täpne öelda, sest loominguliselt viljakuseks jõudu kõigele vaatamata on. Aga lõplik tulemus jääb kuidagi nadiks. Sõnadest, värvist, jõust  jääb puudu. Mingi täielik udutamine. Sõnum või asi ei jõua kohale.
Täna intervjueeriti meid OP-i tarbeks. Kaheksateiskümnendal on Sõpruses esikas. Pidime rääkime, et mis ja kuidas. Ei tea, kui heatahtlikult see kokku lõigatakse. Äkki, kui meilt on ainult üks robustne lause ei ole meie fopaa nii ilmne...
Täna käisime ka helistuudios veel viimaseid asju "alla panemas". Nägin filmi üle kuu aja otsast lõpuni. Mitte päris kultuurišokk, aga pettumus küll. Arvasin, et mulje on terviklikum. Voolavam. Praegu tundus, et musttuhat erinevat kildu. Muudkui tuleb ja tuleb neid. Appi! Tõeline laviin ja pääsu niikuinii pole. 17 minutit puhta sitaga ülevalamist. Petlikku ilu ja põnevuse pakendis. Aga kui õhtu otsa kanaleid plõksida, siis äkki ongi tulemuseks killud peas ja identiteet pöördes. Iseasi, kui paljud meiega nõustuvad. Kas ikka on nii hull. Kas sisuliselt on tegemist ekskremendiga. Tegelikult pole see muidugi meie asi. Õrn-kurva armastusloo karjuvalt vänge sousti sees üles leidmine on omaette kunst.
Ja siis veel "Ballettmeister"... Etendus on ringreisil ja arvustusi lugedes, näib et üleliia hästi sel ei lähe. Hea meelega vaataks ka nüüd uuesti. Kuidas kõik on. Üle poole aasta hiljem. Meie animatsioonirea kohta arvan endiselt, et see on hea ja huvitav, aga mitte piisavalt ekspluateeritud. Näitlejad ei suhtestu või peaaegu üldse mitte pildireaga ja kui ekraan suures saalis ei-tea-kus ripub, siis on see ka täiesti tarbetu. Samas ei tohiks ju siis ka eriti segada? Tegemist võiks olla nö tavalise etendusega, mille lisaväärtuseks on üllatavalt hoogsad tantsunumbrid.
On nii nagu on. Oleks aega rohkem proovideks olnud, oleks teisiti. Oleks animaklipid enne valmis, oleks näitlejatel võimalik nendega prooviperioodi ajal harjuda ja lavastajal etenduses sisulisemalt kasutada. Aga kui oled midagi ostnud, siis tuleks ju ostud kuhugi paigutada...
Andres Noormetsa lähenemine, vähemalt selle lavastuse puhul, oli niivõrd impulsiivne ja avatud, et oleks võimalik tahta rangelt mõõdetuid suhteid. Nii jääbki filmiosa kusagile eemale ja kõrgemale tasandile. Nii otseses kui ka kaudses mõttes. Noh, ega nad ju tõesti ei seganud, eks?
Torge: inspiratsioonil põhinev teater vajab teistsuguse ettevalmistusega näitlejaid. 
Aga Andres Noormetsa ma armastan.

Kunagi loodetavasti saab teoks “Ballettmeistri” animafilm. Lisaks suurele ja üllale päris filmile, mida paljud pikisilmi ootavad.

Kommentaare ei ole: